2. aprillil 2026 otsustas Vabariigi Valitsus alustada Aktsiaseltsi Eesti Post aktsiate võõrandamise ettevalmistamist avaliku enampakkumise teel.
Aktsiaselts Eesti Post, mis tegutseb kaubamärgi Omniva all, osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust, tagades riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise. Ettevõtte koduturg on Baltikum, kuid tegevus ulatub enam kui kümnesse riiki väljaspool regiooni. Omniva on postiseaduse alusel määratud universaalse postiteenuse (UPT) osutajaks Eestis.
Regionaal- ja põllumajandusministri kui omaniku esindaja kinnitatud ootuste kohaselt on ettevõtte peamiseks strateegiliseks eesmärgiks Eesti inimestele jätkusuutliku postiteenuse kättesaadavuse tagamine läbi kvaliteetse universaalse postiteenuse osutamise. Viimastel aastatel on tegevus liikunud selgelt kaubanduse ja logistikateenuste suunas – 2025. aastal moodustas UPT kõigest 5 protsenti müügituludest. Samuti on ajas muutunud postiteenuse kasutajate vajadused ja harjumused ning traditsiooniliste postiteenuste maht on oluliselt vähenenud – viimase viie aasta jooksul enam kui 75 protsenti.
Muutunud turuolukorra ja postiteenuste kasutuse vähenemise valguses otsustas Vabariigi Valitsus 2. aprillil 2026 alustada ettevõtte aktsiate võõrandamise ettevalmistamist avaliku enampakkumise teel. Sisuliselt tähendab see, et riik liigub edasi ettevõtte erastamise ettevalmistamisega. Avaliku enampakkumise ettevalmistusega alustatakse 2026. aastal ning aktsiate müügilepingu sõlmimine on kavandatud 2027. aasta jooksul.
Võõrandamine ei muuda universaalse postiteenuse osutamise põhimõtteid. Teenuse osutamise kohustus tuleneb regulatsioonist ning riigil jäävad ka edaspidi võimalused teenuse järjepidevuse tagamiseks. Omniva kohustus osutada ja arendada universaalset postiteenust jääb kehtima ka erastamise järel.
Riigi senine osalus ettevõttes on olnud seotud eelkõige universaalse postiteenuse ja selleks vajaliku postivõrgu tagamisega. Edaspidi soovitakse seda eesmärki täita läbi avaliku konkursi ja riikliku regulatsiooni, mitte tingimata riigi osaluse kaudu posti- ja logistikaettevõttes.
2025. aastal oli kontserni müügitulu 154,7 miljonit eurot ning normaliseeritud puhaskasum 1,4 miljonit eurot.
Universaalne postiteenus jäi samal ajal 2,1 miljoni euroga kahjumisse ning selle maht vähenes aastaga 13 protsenti.
AS Eesti Post on praegu 100 protsenti Eesti riigi omanduses ning kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.
Võõrandamise otsus
-
Miks riik soovib ettevõtte võõrandada?
Viimastel aastatel on Omniva tegevus liikunud selgelt traditsiooniliselt postiteenuselt kaubanduse ja logistikateenuste suunas. 2025. aastal moodustas universaalne postiteenus kõigest 5 protsenti müügituludest ning põhiosa kasumist teeniti hoopis välisriikidest.
Riigi osaluse müük aitab tagada ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse konkurentsitihedal logistika- ja pakiturul, kuna riigil puudub strateegiline huvi ja vajadus laieneda edasi uutele välisturgudele. Lisaks väheneb võõrandamisega riigile äri- ja investeerimisriskide kandmine.
Kokkuvõtvalt võib nimetada neli peamist põhjust, mis riik soovib ettevõtet võõrandada:
investeeringute kaasamine ja konkurentsivõime parandamine;
ettevõtte pikaajaline arendamine;
teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamine;
-
Kas otsus on juba tehtud?
Jah, Vabariigi Valitsus otsustas 02.04.2026 toimunud istungil müüa Aktsiaseltsi Eesti Post.
-
Kas riik müüb kogu ettevõtte või ainult osa?
Vabariigi Valitsus tegi otsuse müüa kogu ettevõtte ehk 100% ettevõtte aktsiatest.
-
Miks valiti just 100% ettevõtte aktsiate müük, mitte mõni muu variant, nt börsile minek?
Omniva võõrandamise ettevalmistamisel analüüsiti erinevaid võimalusi, sealhulgas ka ettevõtte börsile viimist. Analüüsi tulemusel leiti, et praeguses arengufaasis ei ole IPO kõige sobivam lahendus.
Börsile minek eeldab ettevõttelt stabiilset ja selgelt prognoositavat finantstulemust ning investoritele arusaadavat pikaajalist kasvulugu. Omniva on viimastel aastatel läbinud keerukama perioodi ning on alles taastamas stabiilset kasumlikkust.
Seetõttu leiti, et strateegilise investori kaasamine tervikliku võõrandamise kaudu võimaldab paremini toetada ettevõtte arengut ja tagada vajalikud investeeringud.
Võõrandamise protsess
-
Kuidas võõrandamine toimub?
Võõrandamine toimub läbi avaliku enampakkumise, kus saavad osaleda kõik, kes täidavad seatavad eeltingimised.
Võõrandamise puhul koostatakse kõigepealt koos võõrandamise nõustajatega ettevõtet ja selle müüki puudutav dokumentatsioon, misjärel kuulutatakse välja avalik enampakkumine. Enampakkumise lõpuks teevad ostust huvitatud oma pakkumused, kelle hulgast selgub parima hinnaga pakkuja. Protsessi viimases faasis sõlmitakse eduka pakkujaga müügileping.
-
Millal võõrandamine toimub?
Täpne info avaldatakse ametlikes infokanalites. Eeldatavalt toimub avalik enampakkumine 2026. aasta teisel poolel ja müügitehing viiakse lõpule 2027. aasta jooksul.
-
Kes võõrandamise läbi viib?
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõlmib lepingu kvaliftseeritud juriidilise- ja finantsnõustajaga, kes aitab võõrandamist läbi viia.
Võõrandamise mõjud
-
Millised on võõrandamise võimalikud eelised ettevõttele?
Võõrandamine võib omada mitmeid positiivseid arenguid konkreetsele ettevõttele ja üldisemalt Eesti majandusele:
lisarahatus ettevõtte arendamisse;
ettevõtte efektiivsuse parandamine;
ettevõtte kaasaegsete lahenduste pakkumine väljaspool Eestit.
-
Millised on võõrandamise võimalikud riskid?
Üks peamiseid riske seisneb selles, et ettevõtte uus omanik võib soovida optimeerida teenuse- ehk postivõrku (postkastid, postkontorid, pakiautomaadid), mille tõttu võib halveneda teenuse kättesaadavus tarbijale.
Kuidas me riski maandame: universaalse postiteenuse nõuded on sätestatud postiseaduses ning nende täitmist kontrollib riik. Vabaturu teenuse üle saab ettevõtte otsustada iseseisvalt, samas valitseb seal tihe konkurents, mistõttu teenuse kadumist pole karta.
Teiseks võivad tõusta võõrandamise järgselt kujunevas turuolukorras postiteenuse hinnad.
Kuidas me riski maandame: tihe konkurents pakiturul ning regulatiivne raamistik postiteenuse osutamisel piiravad hinnatõusu ulatust.
Kolmas risk seisneb erakapitali surves kulusid kärpida, mis võib tuua kaasa muu hulgas töökohtade vähenemise või ümberstruktureerimise lähtuvalt uue omaniku strateegilistest fookustest (nt suurem fookus digitaliseerimisel vms).
Kuidas me riski maandame: eeldades, et ettevõte jätkab posti- ja logistikateenuste osutamist tulevikus, vajab ta nii sorteerimiskeskuse töötajaid, pakikullereid, postiljone kui tugispetsialiste ka edaspidi.
Seotud viited
Uudis: Omniva erastamist aitavad korraldada Superia, Redgate Capital ja Ellex Raidla
Uudis: Valitsuskabinet otsustas alustada Omniva aktsiate võõrandamise ettevalmistamist
Vabariigi valitsuse korraldus. Riigile kuuluvate Aktsiaseltsi Eesti Post aktsiate võõrandamine
